Kontroll USA senati üle võib olla Montana osariigi kätes | Välismaa

USA saab novembris toimuvatel valimistel uue presidendi, samuti pannakse paika uued jõujooned senatis ja esindajatekojas. Ka kongressivalimistel mängivad otsustavat rolli kaalukeeleosariigid ning seekord võib Montana osariik määrata, kumb erakond kontrollib pärast novembrit USA senatit.

Montana osariik hõlmab Saksamaast suuremat maa-ala, seal elab umbes 1,1 miljonit inimest. Senativalimiste saatus püsib seal noateral, mõlemad parteid kulutavad Montanas üha rohkem raha reklaamide peale, vahendas Financial Times.

Praegu on Montana senatikoht demokraat Jon Testeri käes, talle heitis kinda vabariiklane Tim Sheehy. Parteid on alates eelmisest aastast kulutanud reklaamidele üle 270 miljoni dollari ehk 350 dollarit ühe registreeritud valija kohta.

Mõlemad parteid teevad Montanas aktiivselt kampaaniat ja 34-aastane David Diener ootab juba pikisilmi kampaania lõppu 

Diener kavatseb senativalimistel hääletada vabariiklase Tim Sheehy poolt, kuid mõlema kandidaadi kampaania käib talle juba närvidele. 

Ärimehe ja endise sõjaväelase Sheehy heaks teeb kampaaniat ka Trump. Vabariiklaste presidendikandidaat külastas Montanat ja pilkas siis Testerit. 

Trumpi juhtimises pettunud endine Montana vabariiklasest kuberner Marc Racicot ütles samas, et neil valimistel on palju kaalul. 

“Ma ei ole see, kes käib ringi ja karjub, et taevas kukub alla. Aga, me mängime siin tulega. Senat mõjutab Ukrainas toimuvat, maksud, välispoliitika, haridus, tervishoid, need kõik on jõudnud kaljuserva äärde,” rääkis Marc Racicot. 

Marc Racicot toetab seekord Testerit, küsitlused ennustavad siiski võitu vabariiklasele, Sheehy edu on aga väga napp. Kui Sheehy võidab ja vabariiklased suudavad võita Lääne-Virginias, siis oleks parteil senatis 51 kohta. Vabariiklased võivad  Lääne-Virginias võita, kuna mõõdukas demokraat Joe Manchin läheb pensionile. 

Praegu kontrollivad demokraadid 51 kohta USA 100-kohalises senatis, vabariiklastel on 49 kohta. 

Korraga valitakse igast osariigist ainult üks senaator ning valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. Seaduseelnõu vajab nii esindajatekoja kui ka senati heakskiitu, seega sõltumata sellest, kas Valgesse Majja läheb Kamala Harris või Donald Trump, on ka kontroll kongressi ülemkoja üle oluline. 

Kui mõlemal erakonnal on 50 kohta senatis, kontrollib senatit see erakond, mille liikmeks on asepresident, kelle hääl muutub viigi puhul otsustavaks. Seetõttu võib senati tulevik sõltuda ka USA presidendivalimiste tulemusest.

Võitlus senatikohtade pärast käib veel Ohios ja Pennsylvanias. Praegu esindab senatis Ohiot demokraat Sherrod Brown ja Pennsylvaniat demokraat Bob Casey. Nii Tester, Brown kui ka Casey on distantseerunud Joe Bidenist ja Kamala Harrisest, kuna president ja asepresident pole Kesk-Läänes kuigi populaarsed. 

Lisaks käib äge võitlus veel ka Texases, kus endine NFL-i mängija Colin Allred üritab ülemkojast vabariiklasest senaatorit Ted Cruzi välja tõrjuda. 

Leave a Reply