Sotsiaaldemokraatide ettepaneku järgi saaks kohalikel valimistel valida vaid need pikaajaliselt Eestis elavad välismaalased, kes kinnitavad, et mõistavad hukka Venemaa algatatud sõja Ukrainas. Ühtlasi oleks õiguskaitseorganitel õigus kriipsutada valimisnimekirjast maha soovimatuid inimesi. Kuidas teie sellesse mõttesse suhtute?
Me oleme sotsiaaldemokraatide esimehega sellel teemal vestelnud. Me oleme oma positsiooni väga selgelt pika aja jooksul väljendanud. Esiteks tahame me muutust – Venemaa ja Valgevene kodanikud ei peaks siin kohalikel valimistel asju otsustama. Nende valimisõigus tuleb peatada või ära võtta. Mida selgemalt ja õiguskindlamalt see saab tehtud, seda parem.
Reformierakonna vaatest võib selleks nii seadust muutma, aga me oleme valmis muutma ka põhiseadust. Ei tasu keerutada, nagu mõned erakonnad räägivad midagi ebamäärast, kuidas kolmandad riigid peaks asjasse puutuma. Ütleme, nagu asjad on – Venemaa kodanikud, kes on ikkagi aastaid saatkonnas Putinit käinud valimas, peaksid otsustama, kas osaleda Eesti asjades Eesti kodanikuna või siis mitte osaleda kohalikel valimistel.
See positsioon on olnud meil üsna muutumatu ja mul on ainult hea meel, kui sotsiaaldemokraadid on nüüd astunud sammu lähemale ja otsivad samamoodi aktiivselt lahendusi ja näevad seda huvide konflikti, et Vene riigi alamad ja Valgevene riigi alamad ei peaks Eesti riigis kaasa rääkima. Tegemist ei ole ju sõbralike riikide režiimidega.
Kas see sotside ettepanek, et sarnane kohustuslik välismaalaste valimistele registreerimine ning lojaalsuse deklareerimine – kas see tundub mõistlik?
Minu hinnangul võiks olla ikkagi otsekohesem. Minu arvamus on see, et Venemaa ja Valgevene kodanikud ei peaks siin saama valida. Me võime arutada sotsiaaldemokraatide sellist pehmemat lähenemist deklaratsioonidest, kindlasti me seda arutame, kui koalitsioonipartner sellise ettepaneku teeb.
Minu soovitus on aga, et kui nendeks valimisteks ei jõua, siis järgmisteks valimisteks püüda jõuda sellesse olukorda, kus me võimalikult õiguskindlalt ja võimalikult selgelt selle vahe sisse teeme.
Me kindlasti arutame ka kõik teised ettepanekud läbi, aga ma olen ka varem arutanud riigikogu ees ja mujal, et minu soovitus oleks see ikkagi võimalikult selgelt kas seaduse või põhiseaduse muutmisega ära teha, mitte jääda poolele teele.
Kuigi sotsiaaldemokraadid seni sellisele lausalisele vastuvõtmisele on olnud vastu. Tundub, et nad on teinud niisuguse “võta või jäta” pakkumise?
Ma arvan, et sotsiaaldemokraadid mõistavad ajastut. Ilmselt on nad tulnud ka ise lähemale sellele, mida me esindame. Nad saavad aru, et Venemaa on julgeolekuoht ja viib läbi oma mõjutustegevust ja Venemaa kodanikud ei peaks kaasa rääkima Eesti asjades, nagu ei peaks seda tegema ka Valgevene kodanikud. Ma hindan kindlasti seda, et sotsiaaldemokraadid on seda positsiooni mõistnud ja püüavad tulla sellele lähemale. Eks me neid debatte peame jätkama, et jõuda sellise rahuldava lahenduseni, mis sobib Eesti julgeoleku vaatest.
Kuidas valitsuskoalitsioon edasi läheb selle ettepanekuga? Millal on plaan arutada, millal oleks oodata otsuseid?
Valitsuskoalitsioonis me seda debatti nüüd ikkagi edasi peame. Eks me seda järgnevatel nädalatel arutame nii sotsiaaldemokraatide kui ka erakonnaga Eesti 200. Siis me hindame, et kas me jõuame oma positsioonides piisavalt lähedale.
Sotsiaaldemokraadid on juba suure sammu teinud lähemale, kas nad on ehk nõus veel sammu lähemale tegema. Siis me hindame, milline ühisosa võiks olla ja milline see on parlamendi jõudude vahel, sest pole saladus, et enamus parlamendist on ikkagi samal positsioonil, mis Reformierakond, et Valgevene ja Venemaa kodanikelt peaks hääleõiguse kohalikel valimistel ära võtma.
Sotside ettepaneku järgi võiks lõpuks valimistele jõuda umbes kolmandik Venemaa, Valgevene või halli passiga inimestest. Teie võtaksite kõigile agressorriigi inimestelt passi ära. See omakorda mõjutaks ka valimistulemust nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nii mõnelegi võib jääda mulje, et teised erakonnad tahavad lihtsalt teha kambakat Keskerakonnale.
Mina ütleks pigem, et Venemaa ja Valgevene režiim on näidanud, mida nad esindavad. Ma arvan, et selle režiimi passiga kodanikud ei peaks ju kaasa rääkima ometi Euroopa Liidu ja NATO riigi siseasjades.
Seda positsiooni olen ma aastaid väljendanud ja selles positsioonis pole midagi muutunud. Küsimus pigem on sellisel juhul Keskerakonnale või kellele iganes, kes tunnevad, et see on kambakas neile, et miks nad on sellel positsioonil, et nad arvavad, et just Venemaa ja Valgevene kodanikud peaks nende poolt olema.
Ma arvan, et Euroopa Liidu ja NATO riigis peaksid asjad ikkagi üsna klaarid olema, et tegu on riigiga, mis toetab Ukrainat võitluses Venemaa agressiooni vastu kuni Ukraina võiduni.
Kuivõrd tõenäoline see üldse on, et Venemaa üritab aasta pärast toimuvatel kohalikel valimistel kallutada valimistulemust endale sobivas suunas, kasutades seejuures ära enda kaasmaalasi või näiteks halli passi omanikke?
Seda, et Venemaa üritab ikkagi iseseisvate riikide vabu valimisi mõjutada endale soodsamas ja sobivas suunas, ma arvan, et see on üldteada kogu tsiviliseeritud maailmas.
Hiljuti just lõppes presidendivalimiste esimene voor Moldovas ja Euroopa Liiduga liitumisega seotud referendum. Seal oli näha, kuivõrd aktiivne Venemaa mõjutustegevus on. Neid valimisi on käimas ka praegu, kus Venemaa mõjutustegevus on väga aktiivne.
Ma arvan, et Eesti on tugev riik. Me suudame tagada oma valimiste sõltumatuse ja Eesti julgeolekuorganid, nagu ajakirjandus ja avalikkus laiemalt, paneb tähele selliseid mõjutamise katseid.
Sellest enam peame me aga ise ka oma asjades väga täpsed olema, sest nagu omal ajal president Lennart Meri ütles – “väike riik peab teadma, kes on tema sõbrad ja kes on tema vaenlased”. Olgem ausad, see, kes tahab Eesti asjades kaasa rääkida, peaks siis ka Eesti kodanik olema.
Ma küsin lõpetuseks teistpidi. Sotsiaaldemokraatide ettepaneku järgi saaksid ka õiguskaitseorganid ise otsustada, et keda peaks laskma valima ja keda mitte. Mis te arvate, kust see piir peaks jooksma? Kas näiteks see, kui mõni Vene passiga 16-aastane nooruk on jaganud Tiktokis mõnda Kremli-meelset meemi ja võib-olla ka mõne innustava lause takka öelnud, kas sellest peaks juba piisama, et mitte lasta teda valima?
Minu soovitus oleks leida ikkagi lihtsam ja universaalsem lahendus.
Kui me ikkagi määratleme, kas siis läbi selle sõnumi, et me muudame seadusi või põhiseadust nii, et me ütleme, et agressorrežiimi kodanikud ei räägi kaasa Eesti siseasjades ja seeläbi kas või tulevastel presidendivalimistel läbi valijameeste kogu, on see oluliselt selgem ja õiguskindlam, kui eeldada, et Eesti õiguskaitseorganid hakkavad valimisnimekirjas tegema ükshaaval väljanoppimist.
Eks me seda debatti peame siis sotsiaaldemokraatidega hakkama pidama. Minu soovitus oleks ikkagi julgemaid samme teha, sest kui selle deputiniseerimise teed praegu ette ei võta, siis millal ometi.