Eestis arutatakse, kas riigieelarve peaks olema tegevuspõhine või kulupõhine. Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus ütles, et sarnased arutelud käivad ka seoses Euroopa Liidu eelarvega. Kontrollikoda on mures, et komisjoni plaan muuta liidu eelarve tulemuspõhiseks võib muuta kogu raha kasutamise ebaefektiivseks.
Saksa ajaleht Frankfurter Allgemeine Zeitung kirjutas oktoobri alguses, et uus Euroopa Komisjon plaanib reformida ulatuslikult kogu Euroopa Liidu eelarvestamise protsessi. Sarnaselt koroonakriisi järgse taasterahastuga tahab komisjon siduda raha reformidega.
See tähendab, et iga liikmesriik saab raha vaid siis, kui riik lepib komisjoniga kokku teatud reformides, mida selle raha eest peab saavutama. Kui liikmesriik kokkulepitud tulemusi ei saavuta, siis ei pea komisjon riigile raha maksma. Või saaks komisjon juba välja makstud raha liikmesriigilt tagasi küsida.
Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus ütles, et komisjoni plaaniga on mitmeid probleeme.
“Probleem on eeskätt selles, et eesmärgid, mida paberile kirja pannakse, ei ole väga hästi disainitud ega sõnastatud, nii et lõpuks ei ole sugugi kindel, kas raha ikkagi päris selle hea tulemuse nimel ära kasutatakse. Ma toon ühe näite. Koroonakriisi leevendamiseks mõeldud taasterahastu üks eesmärk oli toetada ka haridussüsteemi digitaliseerimist. See on väga vajalik, üle Euroopa on see tase väga erinev. Mitmes liikmesriigis olid need tulemused aga hoopis äraspidised. Näiteks anti koolidele sülearvuteid, aga hiljem selgus, et need sülearvutid ei haaku olemasoleva haridussüsteemiga, sest seal oli peal piirang, et vajalikku tarkvara ei saa alla laadida. Nii jäid need suhteliselt kalli raha eest üsna suures koguses ostetud sülearvutid lihtsalt kuhugi kooli nurka seisma. See on lihtsalt üks näide, aga iseloomustab, et see, mis paberil võib olla väga veenev, ei pruugi päris elus nii töötada,” rääkis Pentus-Rosimannus.
FAZ kirjutab, et reformi eesmärk on muuta eelarvete koostamine Euroopa Liidus vähem bürokraatlikuks. Näiteks kui praegu on igasuguseid raha jagamise programme kokku üle 500, siis tulevikus oleks neid ainult 27 ehk siis üks programm iga liikmesriigi kohta.
Pentus-Rosimannus sedastas, et eesmärk, mida komisjon reformiga püüab saavutada, on iseenesest õilis.
“Eesmärk on, et maksuraha eest saadaks konkreetne ja päris elus töötav tulemus, mitte lihtsalt ei kasutataks raha ära. Paberil paistabki see kõik väga hea. Tegelikus elus on kahjuks taasteraha kogemus selline, et tulemuseks võib olla üsna läbipaistmatu moodustis. Praeguse rahastamissüsteemi juures ei ole näiteks väga head ülevaadet sellest, millistes valdkondades tegelikult mitmeid programme, mis rahastaksid sisuliselt sama asja. Ma arvan, et sellist head ülevaadet tänaseks enam ei ole ning sellise põhjaliku eelarve restardi või ülevaatamise vajadus ongi osaliselt ilmselt ka sellest tekkinud. Jällegi, selline ülehindamine on kindlasti tänuväärne töö. Oluline on aga, et selle käigus ei läheks kaduma ei läbipaistvus ega see sama tulemuste püüdmine,” rääkis Pentus-Rosimannus.
Rahandusministeerium ei soovinud Euroopa Liidu eelarvega seotud arutelusid kommenteerida, sest need on veel liiga algusjärgus.