> “Viimase selle aasta uuringu järgi arvab 38 protsenti elanikest, et perevägivalla ohver on ikkagi ise süüdi, et tema suhtes selliselt käituti,” rääkis Soo.
> Paraku arvab kaheksa protsenti Eesti elanikest 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu põhjal, et kaaslase füüsiliselt korralekutsumine on vahel paratamatu.
🙁
Viiendat korda abielus. Kõik abikaasad on mind peksnud… viga pole minus 8)
Loogiliselt mida rohkem normaalseid mehi lukustavad endid arvuti taha ära, seda rohkem vägivalda toimub mujal. Paratamatu sündmuste ahel, eeldavasti läheb põlvkonniti hullemaks.
Haige ühiskond meil, pole midagi öelda
Täiesti usutavad numbrid. Kui lähisuhtevägivalla ohver on naine – “*No ei tea, 50-50 ise alustas*”. Kui aga mees, siis “*Ah ära aja, 100% ise süüdi*”. Keskmiselt tulebki sinna kolmandiku ligi.
Kahjuks ei tule üllatusena. See kumab aeg-ajalt siin ka postitustes välja.
Et miks vägivalla ohver siis kohe ei lahku, kui ta rahul pole. Pelicot’ teemas tõstatati küsimus, et kuidas naine siis aru ei saanud, et mitu meest teda vägistanud oli. Ja veelgi enam – mitmeid küsimusi, kuidas see teema Eestisse puutub, nagu meil ei oleks nt probleemi sellega, et naisterahvastele korgijooki sisse joodetakse, et uimastatud inimest ära kasutada. Või kui inimene satub pidevalt vägivaldsetesse suhetesse, siis äkki ta lihtsalt ongi selline inimene, et kohe kutsub peksa andma.
Vägivald armastab vaikust. Sellest peab rääkima. Mh vägivallast meeste vastu, et sureks ossilik mõttemall, et ‘öhöhöö, mingi eit oled v, et naine peksa annab’.
Et siis naised ei peksa?
Koduvägivald ei ole okei, ei vaimne ega füüsiline. Samas leian, et see teema vajab
>”Viimase selle aasta uuringu järgi arvab 38 protsenti elanikest, et perevägivalla ohver on ikkagi ise süüdi, et tema suhtes selliselt käituti,”
Variant 1. Tead, me kõik näeme, et su partner on vägivaldne janiikaua kuni te koos olete, jätkub vägivald sinu suunas. (Sa ise oled süüdi, et sa ei ole ära läinud.)
Variant 2. Sa tead ju et sa ei tohi niimoodi käituda, sest su partner läheb kettasse. – *Sa pead kõndima munakoortel, siis on ju kõik ok.* (Vägivallatseja õigustamine).
Variant 3. No sa teenisidki ju sellise käitumisega ära vägivalla. Sinu partneri poolt vägivald sinu suunas oligi ju õigustatud. (Ohvri süüdistamine lähedaste poolt)
Kõik kolm varianti ju mahuvad selle tsitaadi sisse aga omavad erinevaid motivatsioone.
Mul on teadaolevalt täpselt neli tuttavat, kes partnerilt hoope on saanud. Ilmselt on neid muidugi rohkem, aga seda ju varjatakse või ei tea ma objektiivselt. Neil juhtudel tean objektiivselt, st olen ise (korduvalt) pealt näinud või vähemalt kõrvalt otseselt kuulnud toimunut. Lisaks siis viibinud seltskondades, kus seda kõike arutati.
1. mees, keda naine klohmis nt käekotiga vastu pead või viskas kohvikruusi näkku, pani rusikaga, kui mees unustas näiteks talle autoust avada või tõi kohvi mitte piisavalt kiiresti või ostis uue landi naiselt küsimata. Ümbuskondsete, ehk rahva arvates oli 95% süüdi agressor ehk naine ja 5% mees, et minema ei läinud. 2. naine, keda mees küll sõna otseses mõttes rusika ega labakäega ei löönud, aga väänas käsi ja sikutas juustest, hoidis kinni ja tõukas. Näiteks külili lörtsisegusele tänavale. Siis, kui naine mõne mehega poes või tänaval rääkima jäi või meessoost töökaaslasega lõunal käis. Rahva arvates oli 90% süüdi naine, sest abielunaisel ei ole asja mingi endise klassivennaga jutustada ja veel vähem, kohtudes emmata. Lõunal kahekesi meestöökaaslasega käimine on lausa amoraalne. 10% oli süüdi mees, sest AVALIKUS kohas musta pesu ei pesta, oleks tõukamise ja “distsiplineerimisega” pidanud ootama koduni. Ja mehe süüks pandi ka, et “mis ta siis abiellus litsaka naisega, kes mingite klassivendadega selveri riiulite vahel jutustab ja veel naerab!” 3. mees, kelle naine andis mehele rusikaga mitu korda (ühe juhtumi raames) kõrvakiile pluss jalaga kõhtu. Olukord – klassika. Mees jäi füüsiliselt armukesega vahele, abikaasa tuli puhkusereisilt koos lastega varasema lennuga ehk mõned tunnid varem koju ja nii edasi. Mees püüdis naist kinni hoida, et see ära ei jookseks, naine lõi teda korduvalt ja karjus ning lahkus. Rahva arvates oli 80% süüdi naine, sest füüsiline vägivald on lubamatu, mees ju soovis teda vaid lahkumast takistada. Löömine pole naiselik ja mehed on mehed. Neil on VAJADUSED. Mees oli 20% süüdi, sest 5% – naist ei ole kena petta + 15% naist pole kena petta oma abieluvoodis (see on peamine). 4. naine, kelle mees, enamasti purjuspäi, teda regulaarselt lõi või väänas. Või näiteks peksis ta sõrmi autoukse vahele. Mitmed kipsid ja paar ribi. Põhjus – kui naine näägutas. (Naine tõesti oli meisterklassi näägutaja). Lisaks naine rääkis sellest ka EMOS, kust see kaarega ulatus mehe kõrvu. Rahvas: 40% on süüdi naine, sest näägutas kohutavalt ja kõige rohkem selle pärast, et EMOs tõtt rääkis ja tööl oma sinikaid ei varjanud. 60% on süüdi mees, sest naist saab paika panna ka ilma löömata pluss kui lööd, siis nii, et jälgi ei jäta, ühesõnaga loll mees.
Millegipärast tuleb jätkuvalt meelde Johnny Deppi / Amber Heardi saaga, kus naine peksis meest, sittus talle voodisse ja lõikas tal sõrmegi otsast. Karjus mehe peale et miks ta teda ometi ei löö jne. Vaatamata sellele et Depp jäi lõpuni džentelmeniks. kajastas meedia jätkuvalt just Heardi ohvrina.
See ei ole õiglane.
Miks keegi /s ei kasuta siin? Ma ei saa aru, kes idioot on ja kes mitte :S
“Suur osa” (ehk need, kes seda ei tee) lähisuhtevägivalla ohvreid võiks teatada vägivallast politseile ja lõpetada suhte juba esimese vägivallajuhtumi puhul.
See, kuidas “Eesti elanikud” sellesse suhtuvad, on täiesti teisejärguline ja ei tee *neid* selles vägivallas küll kuidagi süüdi. Eesti elanikud on nõus põhiseaduse ja karistusseadustikuga, ja iga vastutav ametkond menetleb iga teatatud vägivallajuhtumit nagu seadus käsib. Rohkem pole mingeid “rahva” seisukohavõtte vajagi. Ei lähe naabri-Maalilt-Endlilt üle küsima kas ja kui palju veel peksta ei peksja ega ohver.
Kui kõik teeks nii, siis vägivaldsed inimesed poleks üldse suhtes, ja ühiskonnaheidiku staatus võib-olla paneks käitumist parandama.
Üldsuse meelsuse puremine juhib nii probleemilt tähelepanu kõrvale, kui ei tee ka kuidagi muidu midagi head. Rahva arvamuse üle jahumine on üldse asendustegevus. Seadused ongi sotsiaalne kokkulepe ja ma ei usu küll, et 38% inimesi pole seadustega nõus.
12 comments
> “Viimase selle aasta uuringu järgi arvab 38 protsenti elanikest, et perevägivalla ohver on ikkagi ise süüdi, et tema suhtes selliselt käituti,” rääkis Soo.
> Paraku arvab kaheksa protsenti Eesti elanikest 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu põhjal, et kaaslase füüsiliselt korralekutsumine on vahel paratamatu.
🙁
Viiendat korda abielus. Kõik abikaasad on mind peksnud… viga pole minus 8)
Loogiliselt mida rohkem normaalseid mehi lukustavad endid arvuti taha ära, seda rohkem vägivalda toimub mujal. Paratamatu sündmuste ahel, eeldavasti läheb põlvkonniti hullemaks.
Haige ühiskond meil, pole midagi öelda
Täiesti usutavad numbrid. Kui lähisuhtevägivalla ohver on naine – “*No ei tea, 50-50 ise alustas*”. Kui aga mees, siis “*Ah ära aja, 100% ise süüdi*”. Keskmiselt tulebki sinna kolmandiku ligi.
Kahjuks ei tule üllatusena. See kumab aeg-ajalt siin ka postitustes välja.
Et miks vägivalla ohver siis kohe ei lahku, kui ta rahul pole. Pelicot’ teemas tõstatati küsimus, et kuidas naine siis aru ei saanud, et mitu meest teda vägistanud oli. Ja veelgi enam – mitmeid küsimusi, kuidas see teema Eestisse puutub, nagu meil ei oleks nt probleemi sellega, et naisterahvastele korgijooki sisse joodetakse, et uimastatud inimest ära kasutada. Või kui inimene satub pidevalt vägivaldsetesse suhetesse, siis äkki ta lihtsalt ongi selline inimene, et kohe kutsub peksa andma.
Vägivald armastab vaikust. Sellest peab rääkima. Mh vägivallast meeste vastu, et sureks ossilik mõttemall, et ‘öhöhöö, mingi eit oled v, et naine peksa annab’.
Et siis naised ei peksa?
Koduvägivald ei ole okei, ei vaimne ega füüsiline. Samas leian, et see teema vajab
>”Viimase selle aasta uuringu järgi arvab 38 protsenti elanikest, et perevägivalla ohver on ikkagi ise süüdi, et tema suhtes selliselt käituti,”
Variant 1. Tead, me kõik näeme, et su partner on vägivaldne janiikaua kuni te koos olete, jätkub vägivald sinu suunas. (Sa ise oled süüdi, et sa ei ole ära läinud.)
Variant 2. Sa tead ju et sa ei tohi niimoodi käituda, sest su partner läheb kettasse. – *Sa pead kõndima munakoortel, siis on ju kõik ok.* (Vägivallatseja õigustamine).
Variant 3. No sa teenisidki ju sellise käitumisega ära vägivalla. Sinu partneri poolt vägivald sinu suunas oligi ju õigustatud. (Ohvri süüdistamine lähedaste poolt)
Kõik kolm varianti ju mahuvad selle tsitaadi sisse aga omavad erinevaid motivatsioone.
Mul on teadaolevalt täpselt neli tuttavat, kes partnerilt hoope on saanud. Ilmselt on neid muidugi rohkem, aga seda ju varjatakse või ei tea ma objektiivselt. Neil juhtudel tean objektiivselt, st olen ise (korduvalt) pealt näinud või vähemalt kõrvalt otseselt kuulnud toimunut. Lisaks siis viibinud seltskondades, kus seda kõike arutati.
1. mees, keda naine klohmis nt käekotiga vastu pead või viskas kohvikruusi näkku, pani rusikaga, kui mees unustas näiteks talle autoust avada või tõi kohvi mitte piisavalt kiiresti või ostis uue landi naiselt küsimata. Ümbuskondsete, ehk rahva arvates oli 95% süüdi agressor ehk naine ja 5% mees, et minema ei läinud.
2. naine, keda mees küll sõna otseses mõttes rusika ega labakäega ei löönud, aga väänas käsi ja sikutas juustest, hoidis kinni ja tõukas. Näiteks külili lörtsisegusele tänavale. Siis, kui naine mõne mehega poes või tänaval rääkima jäi või meessoost töökaaslasega lõunal käis. Rahva arvates oli 90% süüdi naine, sest abielunaisel ei ole asja mingi endise klassivennaga jutustada ja veel vähem, kohtudes emmata. Lõunal kahekesi meestöökaaslasega käimine on lausa amoraalne. 10% oli süüdi mees, sest AVALIKUS kohas musta pesu ei pesta, oleks tõukamise ja “distsiplineerimisega” pidanud ootama koduni. Ja mehe süüks pandi ka, et “mis ta siis abiellus litsaka naisega, kes mingite klassivendadega selveri riiulite vahel jutustab ja veel naerab!”
3. mees, kelle naine andis mehele rusikaga mitu korda (ühe juhtumi raames) kõrvakiile pluss jalaga kõhtu. Olukord – klassika. Mees jäi füüsiliselt armukesega vahele, abikaasa tuli puhkusereisilt koos lastega varasema lennuga ehk mõned tunnid varem koju ja nii edasi. Mees püüdis naist kinni hoida, et see ära ei jookseks, naine lõi teda korduvalt ja karjus ning lahkus. Rahva arvates oli 80% süüdi naine, sest füüsiline vägivald on lubamatu, mees ju soovis teda vaid lahkumast takistada. Löömine pole naiselik ja mehed on mehed. Neil on VAJADUSED. Mees oli 20% süüdi, sest 5% – naist ei ole kena petta + 15% naist pole kena petta oma abieluvoodis (see on peamine).
4. naine, kelle mees, enamasti purjuspäi, teda regulaarselt lõi või väänas. Või näiteks peksis ta sõrmi autoukse vahele. Mitmed kipsid ja paar ribi. Põhjus – kui naine näägutas. (Naine tõesti oli meisterklassi näägutaja). Lisaks naine rääkis sellest ka EMOS, kust see kaarega ulatus mehe kõrvu. Rahvas: 40% on süüdi naine, sest näägutas kohutavalt ja kõige rohkem selle pärast, et EMOs tõtt rääkis ja tööl oma sinikaid ei varjanud. 60% on süüdi mees, sest naist saab paika panna ka ilma löömata pluss kui lööd, siis nii, et jälgi ei jäta, ühesõnaga loll mees.
Millegipärast tuleb jätkuvalt meelde Johnny Deppi / Amber Heardi saaga, kus naine peksis meest, sittus talle voodisse ja lõikas tal sõrmegi otsast. Karjus mehe peale et miks ta teda ometi ei löö jne. Vaatamata sellele et Depp jäi lõpuni džentelmeniks. kajastas meedia jätkuvalt just Heardi ohvrina.
See ei ole õiglane.
Miks keegi /s ei kasuta siin? Ma ei saa aru, kes idioot on ja kes mitte :S
“Suur osa” (ehk need, kes seda ei tee) lähisuhtevägivalla ohvreid võiks teatada vägivallast politseile ja lõpetada suhte juba esimese vägivallajuhtumi puhul.
See, kuidas “Eesti elanikud” sellesse suhtuvad, on täiesti teisejärguline ja ei tee *neid* selles vägivallas küll kuidagi süüdi. Eesti elanikud on nõus põhiseaduse ja karistusseadustikuga, ja iga vastutav ametkond menetleb iga teatatud vägivallajuhtumit nagu seadus käsib. Rohkem pole mingeid “rahva” seisukohavõtte vajagi. Ei lähe naabri-Maalilt-Endlilt üle küsima kas ja kui palju veel peksta ei peksja ega ohver.
Kui kõik teeks nii, siis vägivaldsed inimesed poleks üldse suhtes, ja ühiskonnaheidiku staatus võib-olla paneks käitumist parandama.
Üldsuse meelsuse puremine juhib nii probleemilt tähelepanu kõrvale, kui ei tee ka kuidagi muidu midagi head. Rahva arvamuse üle jahumine on üldse asendustegevus. Seadused ongi sotsiaalne kokkulepe ja ma ei usu küll, et 38% inimesi pole seadustega nõus.
Comments are closed.