Et siin käivad pidevalt tulised vaidlused selle osas, kuidas Eesti majanduse käekäik on, võiks rohkem tugineda faktidele. Eestis on tarbijate kindlustunne läbi aegade madalaimatel tasemetel (sh madalamal kui 2008-2009 kriisi ajal või isegi 90ndate keskpaigaski). Eesti valitsusele meeldib selles süüdistada sõda, kuid võrdlus Leeduga kummutab selle. Ka Leedus langes sõja mõjul kindlustunne ajutiselt, kuid on nüüd taastunud pea rekordkõrgele. Meil oli langus kohe sügavam, kuid taastumine katkes alates märtsist 2023 ja on edasi vindunud ülimadalatel tasemetel (võite nüüd mõelda, kas sel on mingi seos ka valitsusega, kes just siis võimule tuli).
Minu arust on siit nähtuvalt ilmselge see, et valitsus on oma majanduspoliitikaga täiesti puusse pannud. Meie käärid Leeduga ei ole kunagi varem olnud nii suured kui täna (ja tugevalt meie kahjuks). Paraku elab valitsuses juba pikemat aega soovmõtlemises ja keeldub igasuguste vigade tunnistamisest. Jürgen Ligi rääkis meile veel suvel, et teisel poolaastal algab kasv, ka valitsuse majandusprognoos ootas “tarbija kindlustunde suurenemist”, kuid paraku ei ole ka täna ilmunud värskete andmete kohaselt mitte midagi sellist paista.
Kui 2019a oli kindlustunne kõrge ja koondati keskmiselt 284 inimest kuus ja 2024a on kindlustunne põhjas ja koondatakse keskmiselt 249 inimest kuus, siis tekib küsimus, et kas ajakirjandus peaks tegelema sellega, et näidata olukorda halvemana, kui ta on.
Keskmine inimene ei saa majandusest ega ettevõtlusest mitte midagi aru, seega kui ajakirjanikud iga väiksema koondamise peale suure uudise sellest teevad, siis ongi kindlustunne põhjas.
Norm ju. Leedu käitub nagu riik. Eesti valitsus tõmbleb, et 60k Eesti kodakondsuseta venelast ei solvuks selle asemel, et oma miljoni kodaniku kindlustunde eest hoolitseda. Prioriteedid kenasti paigas. Tulemus on, et valdav enamus lükkab oma kinnisvara ostud ja investeeringud kuhugi määramatusse tulevikku või teise riiki ja majanduslangus muudkui jätkub.
Väga hea pilt mis küll mu meelest näitab rohkem tuleviku ootusi mitte tänast majanduse käekäiku. Hetkel parasjagu vast nii hull polegi. Lihtsalt igasugune usk positiivsesse tulevikku puudub mis seletab ka nõrka tarbimist ja raha hoiustamist peatselt saabuvateks mustadeks päevadeks. Kui üldse investeeritakse siis pigem kaitslikult kulda. Muide ka laste saamise kohta olen kuulnud ütlust “ultimate consumer confidence” ja see kindlasti osaliselt selgitab miks just viimasel aastal on sündivus erakordselt madalale langenud.
Ära muretse, kohe on need tavalised nagad kohal, kes ütlevad, et ei, need faktid ei sobi, kuula parem mida Jürgen Ligi ütleb.
Meie poliitikud on kogu siinse elu persse keeranud. Suur aitäh!
Kui vaevu palgapäevast palgapäevani elatakse ning maksutõusude tõttu enam sedagi siis peab ju tõusma kindlustunne, kuna maksud “lähevad kaitsesse investeerimiseks” – praeguse eesti valitsuse loogika
10 comments
Olemegi ennast põhja vingunud
Et siin käivad pidevalt tulised vaidlused selle osas, kuidas Eesti majanduse käekäik on, võiks rohkem tugineda faktidele. Eestis on tarbijate kindlustunne läbi aegade madalaimatel tasemetel (sh madalamal kui 2008-2009 kriisi ajal või isegi 90ndate keskpaigaski). Eesti valitsusele meeldib selles süüdistada sõda, kuid võrdlus Leeduga kummutab selle. Ka Leedus langes sõja mõjul kindlustunne ajutiselt, kuid on nüüd taastunud pea rekordkõrgele. Meil oli langus kohe sügavam, kuid taastumine katkes alates märtsist 2023 ja on edasi vindunud ülimadalatel tasemetel (võite nüüd mõelda, kas sel on mingi seos ka valitsusega, kes just siis võimule tuli).
Minu arust on siit nähtuvalt ilmselge see, et valitsus on oma majanduspoliitikaga täiesti puusse pannud. Meie käärid Leeduga ei ole kunagi varem olnud nii suured kui täna (ja tugevalt meie kahjuks). Paraku elab valitsuses juba pikemat aega soovmõtlemises ja keeldub igasuguste vigade tunnistamisest. Jürgen Ligi rääkis meile veel suvel, et teisel poolaastal algab kasv, ka valitsuse majandusprognoos ootas “tarbija kindlustunde suurenemist”, kuid paraku ei ole ka täna ilmunud värskete andmete kohaselt mitte midagi sellist paista.
Andmed pärinevad [Euroopa Komisjoni andmebaasist](https://economy-finance.ec.europa.eu/economic-forecast-and-surveys/business-and-consumer-surveys/download-business-and-consumer-survey-data/time-series_en).
Mis asi on majanduslik kindlustunne?
Kindlustunne. Mis asi see on ja kuidas sa seda objektiivselt hindad/mõõdad?
Mul eile oli hea olla aga täna on veits kehvem olla. Lähen teen graafiku.
https://preview.redd.it/objgxgd8gvxd1.png?width=1125&format=png&auto=webp&s=f17c3124dce4873b2cb8e5757ed3ca2dff5f1790
Kui 2019a oli kindlustunne kõrge ja koondati keskmiselt 284 inimest kuus ja 2024a on kindlustunne põhjas ja koondatakse keskmiselt 249 inimest kuus, siis tekib küsimus, et kas ajakirjandus peaks tegelema sellega, et näidata olukorda halvemana, kui ta on.
Keskmine inimene ei saa majandusest ega ettevõtlusest mitte midagi aru, seega kui ajakirjanikud iga väiksema koondamise peale suure uudise sellest teevad, siis ongi kindlustunne põhjas.
Norm ju. Leedu käitub nagu riik. Eesti valitsus tõmbleb, et 60k Eesti kodakondsuseta venelast ei solvuks selle asemel, et oma miljoni kodaniku kindlustunde eest hoolitseda. Prioriteedid kenasti paigas. Tulemus on, et valdav enamus lükkab oma kinnisvara ostud ja investeeringud kuhugi määramatusse tulevikku või teise riiki ja majanduslangus muudkui jätkub.
Väga hea pilt mis küll mu meelest näitab rohkem tuleviku ootusi mitte tänast majanduse käekäiku. Hetkel parasjagu vast nii hull polegi. Lihtsalt igasugune usk positiivsesse tulevikku puudub mis seletab ka nõrka tarbimist ja raha hoiustamist peatselt saabuvateks mustadeks päevadeks. Kui üldse investeeritakse siis pigem kaitslikult kulda. Muide ka laste saamise kohta olen kuulnud ütlust “ultimate consumer confidence” ja see kindlasti osaliselt selgitab miks just viimasel aastal on sündivus erakordselt madalale langenud.
Ära muretse, kohe on need tavalised nagad kohal, kes ütlevad, et ei, need faktid ei sobi, kuula parem mida Jürgen Ligi ütleb.
Meie poliitikud on kogu siinse elu persse keeranud. Suur aitäh!
Kui vaevu palgapäevast palgapäevani elatakse ning maksutõusude tõttu enam sedagi siis peab ju tõusma kindlustunne, kuna maksud “lähevad kaitsesse investeerimiseks” – praeguse eesti valitsuse loogika
Comments are closed.